Meie koorist

EMTA naiskoori dirigendina saavutas Ene edu rahvusvahelistel konkurssidel: 1991 Karditsa (Kreeka) – kaks kuldmedalit romantilise ja kaasaegse muusika kategoorias; 1991 Tallinn 91 – kolmas koht ja eripreemia kohustusliku laulu (H. Otsa „Gloria“) parima ettekande eest; 1993 Arezzo (Itaalia) – esikoht ja kuldmedal; 1994 Llangollen (Wales) – esikoht ja kuldmedal.

Aastatel 1974–1996 juhatas Ene Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilist naiskoori: 1991 Budapest (Ungari) – hõbediplom; 1993 Riva del Garda (Itaalia) – hõbediplom.

Laulupeod ja laulupäevad: Baltimaade üliõpilaskooride laulupidu Gaudeamus Tallinnas 1984; Noorte laulu- ja tantsupidu 1993; meeskooride laulupäevad Võrus (2002), Pärnus (2005), Kuressaares (2008) ja Rakveres (2010).

Projektkoorid: Türnpu Meeskoori 90. juubelikontsertide sarjas rahvusvaheline ühisprojekt koos naiskooride Meelika ja Nelli ning Saulkrasti (Läti) segakooriga Bangotne – F. Schuberti Missa G-duur koos EMTA kammerorkestriga (2006–2007), kokku 9 kontserti Eestis ja Lätis. 2019. aastal ühisprojekt Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste naiskooriga – W. A. Mozarti Missa brevis D-duur, kontserdid Peterburi Jaani kirikus ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Muu tegevus: Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni (EAS) rahvuslik koordinaator (2003–2022), EAS-i juhatuse liige (2006–2015), rahvuslike muusikaolümpiaadide algataja ja korraldustoimkonna juht (2002–2022), rahvusvahelise muusikaolümpiaadi akadeemilise komitee president (alates 2016). Eesti Muusikaõpetajate Liidu president aastatel 1995–2002. Ta on pidanud loenguid ja seminare mitmes ülikoolis ning esinenud ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel.

Aastatel 1961–1964 oli ta koorijuhtimise osakonna kontsertmeister ja 1964–1975 Maardu Keskkooli muusikaõpetaja. 1975–1986 töötas Tõnu Tallinna Pedagoogilises Instituudis koorijuhtimise õppejõuna ning 1986–1997 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koorijuhtimise eriala vanemõpetajana.

ERSO-ga esineti Leningradis, Moskvas, Ukraina ja Siberi linnades ning Soomes; Eesti Raadio fondi salvestati rohkesti eesti, vene ja lääne klassikalist ning kaasaegset muusikat.

Tõnu on Maardu segakoori asutaja (juhatas 1974–1977). Aastatel 1981–1994 juhatas ta enda asutatud Tallinna Pedagoogilise Instituudi segakoori, kellega võideti 1987. aastal vabariiklikul võistulaulmisel B-kategoorias I koht, esineti Saksamaal ja salvestati teoseid Eesti Raadio fondi. 1993 valmis helikassett Schuberti „Saksa missa“ ja Veljo Tormise loominguga.

Aastatel 1978–1992 oli Tõnu Tallinna Tootmiskoondise „Mistra“ naisansambli juht ning 2001–2014 Turba Kultuurimaja naiskoori „Nelli“ dirigent. Türnpu Meeskooriga salvestati Eesti Raadio fondi ning 1993 valmis helikassett Türnpu ja eesti heliloominguga. Tõnu on juhatanud laulupäevadel ja pälvinud rohkesti au- ja tänukirju.

2016. aastal esines ta Savonlinna ooperifestivalil sooloartistina Leoš Janáčeki ooperis „Surnute majast“. Lisaks on ta esinenud solistina Rahvusooperis Estonia, Eesti Rahvusmeeskoori koosseisus ja erinevates muusikaprojektides.

Hääleseadjana toetub Mart oma pikaajalisele professionaalsele lauljakogemusele, heale muusikalisele kuulmisele ja praktilisele teadmisele hääle toimimisest. Ta peab oluliseks vaba ja loomulikku häälekasutust, head hingamist, selget artikulatsiooni ning koori ühtse ja kandva kõla kujundamist.

Lisaks muusikutööle on Mart omandanud erialase ettevalmistuse klaverite hoolduse ja remondi valdkonnas ning tegutseb klaverite häälestaja ja hooldajana. Klaveritega töötamine on süvendanud tema teadmisi helist, intonatsioonist ja muusikainstrumendi toimimisest.